Laiaküla esmamainimine 1375 

Rannarahva muuseumi koostatud Laiaküla ajaloostend palistagu teie kaunist ja rahulikku jõuluootust! 
Tänud Tiidu meeskonnale, kes kaunistas jõulupuu ja ringtee kuusekesed. 
Laiaküla on 20. sajandi algul Iru tütarkülana tekkinud suur elamuala Viimsi valla lõunaosas. Küla territoorium jääb Iru linnust ümbritseva põlise asustuskeskuse alale, siin on vanu asustusjälgi, paikkonda läbib kaks iidset liiklusmagitstraali – Pärnamäe tee ja Narva maantee. Küla maadel saab alguse Käära, varem Naistenoja nime kandnud oja. 

Laiaküla piirid on aja jooksul palju muutunud. Küla tekkis siis, kui kõrval asuvast Lepiku külast hakati andma välja uusi maatükke. 1920 koostatud nimekirja järgi asus Laiakülas vaid 3 peret – Hara, Pruali ja Madikse pere, 1930 aastate lõpul oli majapidamisi juba kaheksa, nende seast kuulsaim Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu. Küla ei olnud kompaktne ning selle üksikud osad eendusid kaugele – ehk on ta selle tõttu ka oma nime saanud.

Teise Maailmasõja ajal sai piirkond tugevalt kannatada. 1960. aastatel oli Laiaküla Iru poolses otsas ligi 100 ha suurune kompostmulla osakond, mida kutsuti Mullavabrikuks. See kuulus algul Tallinna Puukoolile ja hiljem Pirita Lillekasvatuse näidissovhoosile. Praegu jääb Laiaküla naabrusesse suur Tallinna linnale kuuluv Laiaküla asum, Pärnamäe kalmistu, Maardu linn ja Iru küla. 1997. aastast on Laiakülaga ühendatud ka Mäe-Käära ja Käära-Eeriku põlised talukohad.

Allikas: Rannarahva muuseumi teadurid, loe lähemalt nende 2018 koostatud stendilt 

NB! Tänud Tiidu meeskonnale, kes kaunistas jõulupuu ja ringtee kuusekesed.


Eelmine
Vallaametitega KKK 2019
Järgmine
Elagu terve Eesti!

Lisa kommentaar

Email again: