Hädaolukorras, kus on vaja appi politseid, päästet või kiirabi, tuleb helistada Häirekeskuse numbrile 112. Eestist väljast helistades on Häirekeskuse numbriks +372 600 0112.

Kui hädaabinumbrile 112 ei ole võimalik helistada, tuleks pöörduda lähima politseijaoskonda, päästekomandosse või meditsiiniasutusse.

Üleriigiliste või laiaulatuslike kriiside korral on kõige asjakohasem infokanal riigiinfotelefon 1247 või lehekülg www.kriis.ee

Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et kui tegemist on kriisiga, mil elanikel ei ole võimalik interneti- ja mobiililevi kaudu infot saada, antakse infot Vikerraadio kaudu. Veendu, et sinu kodus on patareidega töötav raadio, varuda valmis patareid. Raadiot on autoomanikel võimalik kuulata ka autos.

Viimsi valla kriisiinfo on leitav siit: www.viimsivald.ee/kriis
  • Valla elanike küsimustele ja info vastuvõtmiseks avatakse hädaolukorras telefon 5684 0612.
  • Tavaolukorras leiab vajaliku informatsiooni valla kodulehelt või Facebookist. 
Laiaküla kriisikontakt on külavanem: Kristiina Kägu, tema puudumisel külaseltsi juhatuse liige
E-mail kristiina.kagu@laiakyla.ee või juhatus@laiakyla.ee
Operatiivinfo mobiiltelefonilt, külalistist, küla kodulehelt või küla teadetetahvlilt. 

Laiakülas varjend: puudub*
Evakuatsioonistaap: Randvere Kool (täpsustatakse)
Info, abi, nõu punkt asub: Viimsi vallamajas

Laiaküla külaelanikke varitsevateks ohtudeks on: tulekahju, liiklus, vargused- ja vandalism, veepuudus, õhusaaste, vähene liikumine ja ületarbimine (söök, jook, meelemürgid, müra), elektri- ja andmeside katkestus, ohtlikud jäätmed, metsloomad ning äkkrünnaku- või sõjaolukord.

Lähim kõrgendatud ohuga asuv ettevõte asub Muuga sadamas*. Ohu realiseerumise korral annab sellest märku häiresignaal. 

Üldhäire signaal
Minut kestev (7 sekundi pikkune tõusev ja 7 sekundi pikkune langev heli), mida korratakse 30 sekundi järel vähemalt kolm korda. Signaali kasutatakse tähelepanu äratamiseks kõikide ohtude korral. Täpsem info ohu iseloomu kohta ja käitumisjuhised edastatakse massimeediakanalite kaudu. Ohu lõpp: minut kestev ühtlane pidev heli, mida edastatakse üks kord. Signaal tähendab, et oht on möödas ja kõik tavapärased tegevused on taas aktsepteeritavad.

Kriisideks valmisolek ja nendega toimetulek
Muutuvas maailmas on oluline omada valmisolekut* eri kriisidega toimetulekuks. Loe, kuidas pere ja kogukonnaga kriisideks valmis olla leheküljelt olevalmis.ee

Soovitatav on alla laadida oma nutiseadmesse „Ole valmis“ rakendus, mis aitab kriisideks valmistuda ja saada olulist infot. Rakendus töötab ka siis, kui interneti ei ole. 

  * * *

*Kriisiks valmisoleku soovitused
  • Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu, sh arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti.
  • Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad, tikud.
  • Varu koju piisav kogus sularaha.
  • Veendu, et su telefon, nutiseade, arvuti jms on parooliga kaitstud. Võimalusel kasutada kaheastmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
  • Kontrolli, et autol oleks paak alati pooltäis.
  • Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
  • Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada, ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
  • Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
  • Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
  • Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk, taskulamp.
  • Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
  • Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (nt elektrikatkestus)
Allikas: www.viimsivald.ee/kriis

*Varjenditest

Viimsi valla kaardil märgitud varjekohad ei ole käsitletavad varjendina ja ei kaitse inimesi sõja korral raketi-, keemiarünnakute ja radioaktiivse kiirguse eest. Sõjaolukorras on maandamata riskid tavapärased ja täielikku kaitset ei ole võimalik pakkuda. Kaardil märgitud ehitiste vastupidavust ei ole kontrollinud eksperdid ja nende püstitamisel ei ole lähtutud varjendile esitatavatest nõuetest.

Juhul, kui antakse häire, siis oma kodus olijatel ei soovita hakata varjekohtadesse minema, vaid kasutada, kas hoone keldrit, esimest korrust või kui see ei ole võimalik, siis valida kandvate seintega väiksem ruum ning hoida akendest kaugemale. Valla kaardil märgitud kohad on mõeldud pigem selleks, kui häire korral asutakse väljas ja varjekohtade lähedal.

Kuidas valida varjumiskohta juba olemasolevate hoonete seast:
- välistada suurte klaaspindadega ehitisi;
- välistada väikesed ja puidust hooned;
- nõukogude ajal ehitatud paneelmajade keldrid ja esimesed korrused on sobilikud;
- majade keldrid on sobilikud;
- keldri puudumisel väiksemad, kandvate seintega ruumid, akendest eemal;

Varingu alla jäädes jää rahulikuks ning arvesta, et abi kohalejõudmine võtab aega. Anna endast märku hüüete, koputuste või muu heliallika (vile) kaudu.

Allikas: www.viimsivald.ee/kriis

*Suurohuga ettevõte Muuga sadamas

Terminalis käideldakse teiste seas ka sellist väetist, nagu granuleeritud ammooniumnitraat, mis on põlemist soodustav ja ohuklassi 5.1 kuuluv tugev oksüdeerija, mis soodustab põlemist ning teatud tingimustes võib ka plahvatada. Peamiseks ohufaktoriks tulekahju korral on tulekahju tagajärjel moodustunud toksiliste ainete toime – tervisele kahjulik suits.

Peamisteks ohufaktoriteks plahvatuse korral on:
• lööklaine;
• soojuskiirgus;
• plahvatuse või tulekahju tagajärjel moodustunud toksiliste ainete toime.

Ettevõtte ohuala on olenevalt õnnetusest 428 – 2843 m, 
lisainfo: https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted

Suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimunud õnnetusest või ohust antakse elanikkonnale ja naaberettevõtete töötajatele teada terminali territooriumile paigaldatud häiresireeni abil. Sireen ehk varajase hoiatamise süsteem

Üldhäire signaal
Minut kestev (7 sekundi pikkune tõusev ja 7 sekundi pikkune langev heli), mida korratakse 30 sekundi järel vähemalt kolm korda. Signaali kasutatakse tähelepanu äratamiseks kõikide ohtude korral. Täpsem info ohu iseloomu kohta ja käitumisjuhised edastatakse massimeediakanalite kaudu.

Ohu lõpp
Minut kestev ühtlane pidev heli, mida edastatakse üks kord.
Signaal tähendab, et oht on möödas ja kõik tavapärased tegevused on taas aktsepteeritavad.

Allikas: https://www.dbt.eu/est/ohutus-dbt/