Turvaline koduküla algab külaelanikust. Intervjuu piirkonnapolitseinikuga
Võrgustiku loomine on pikk ja lõputu töö, see on usalduse ja kontakti loomine. ning hoidmine. Turvalilsuse vaatest üksteise tundmine on kõige alus. Ühel novembrikuu päeval kohtusime Mariaga Viimsi Raamatukogus ja rääkisime, kuidas luuakse usalduslik turvavõrgustik ja millal helistada 112 ning millal pöörduda piirkonnapolitseiniku poole. Küsis Kaidi Krimm, vastas Maria Bulak.
Kes on piirkonnapolitseinik?
Maria: Piirkonnapolitseinik on
politseiametnik, kes vastutab teatud geograafilise piirkonna eest ja on politsei
poolt kohalikuks kontaktiks kogukonnale. Viimsit teenindab kaks
piirkonnapolitseinikku. Mina, Maria Bulak tegelen täisealiste teemadega – lähisuhtevägivalla
juhtumite järelkontroll, naabrite vahelised konfliktid, relvahoiutingimuste
kontroll ning aitan kaasa turvalise ruumiloome ja taastava õiguse mõtteviisi
edendamisele. Erinevate võrgustikes osalemine, mille eesmärk on turvalisuse
suurendamine (sh liiklus- või kriisikomisjonis osalemine). Minu kolleeg, Eret Elen
Viidakas tegeleb alaealiste muredega – alaealiste poolt toimepandud süütegude
lahendamine, koolide kontakt, lähisuhtevägivalla juhtumite järelkontroll
lastega peredes.
Mis on siis tavalise politsei ja piirkonnapolitseiniku vahe? Mis juhul helistada 112, mis juhul piirkonnapolitseinikule?
Maria: Kui tavalise politseiniku all mõeldakse patrullpolitseinikku, siis vahe piirkonnapolitseinikuga on see, et piirkonnapolitsei ei ole operatiivüksus, ei reageeri koheselt sündmusele. Kui politseid vajav sündmus leiab just aset, siis tuleb alati helistada 112. Patrullteenistus esmareageerijana töötab nn 24/7. Piirkonnapolitseinikule saab helistada nn tavatööajal ja nendes olukordades, kus on vaja nõustamist nt juba toimunud sündmuste kohta nagu vargused, avaliku korra rikkumine, rahurikkumine, lähisuhtevägivalla juhtumid, liiklusrikkumised, kaklused või alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumised. Kui asjaolud on selged ja vahetut sekkumist pole vaja ning soov on, et politsei võtaks sündmuses menetluse alustamise või mitte alustamise osas vastu otsuse, siis tuleb esitada kirjalik süüteoteade aadressil www.politsei.ee/et/avaldus-politseile
Millega veel tegelete?
Maria: Ennetustegevuse ja liiklusohutusega. Korraldame
reide liiklusrikkujate või alaealiste õigusrikkujate tabamiseks. Oleme
korraldanud helkurkõndi, kus kohtusime inimestega ning andsime helkuri neile,
kel seda polnud ja kui oli, siis kiitsime ja andsime šokolaadi. Septembris
näiteks mõõtsime Laiakülas Viieaia teel kiirust. Andsime sellest ka ette teada.
Eesmärk oli suurendada liiklejate teadlikkust ning aidata luua ohutum
liikluskeskkond kõigile. Mõõtmistulemustest selgus, et kiiruse ületajad olid
oma küla inimesed ja kes tõdesid, et kodutänavete pikematel sirgetel
kiirendamine ei anna mingit ajavõitu koju jõudmiseks.
Kaameratest – tehnoloogia arenguga pannakse
majade külge kaameraid. Mis on teie soovitused?
Maria: Kui kaamera panna, siis neid võib paigaldada oma kinnistule. Professionaalne kaamerapaigaldaja teab täpselt, kuhu maani võib kaamera vaateväli ulatuda. Kui maja eest läheb mööda valla tee, siis valla teed filmida ei tohi, aiatagust filmida ei tohi ehk vaateväli ei tohi ulatuda väljapoole oma kinnistut. Kaamera paigaldaja keerab vaatevälja nii, et ei filmitaks naabri maja, õue või muud. Kui kaamera vaateväli katab osaliselt ka naabri kinnistu osasid või hooneid, siis kaetakse nn mustade ruutudega pildil need alad, kuhu jääb mittelubatud filmimise ala.
Märgates, et keegi on keeranud kaamera nii, et see filmib väljapool oma territooriumi, siis esimene samm on pöörduda kaamera omaniku poole, vestelda, öelda, et häirib. Soovituslik on rahulikult jõuda teise poolega kokkuleppele, et kaamera ei filmiks naabrit või avalikku ruumi. Kui ei jõuta kokkuleppele, siis edasi tuleb pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, nemad saavad teha vajadusel vastava ettekirjutuse.
Ka piirkonnapolitseiniku poole pöördutakse selles küsimuses. Alles hiljuti käisime Laiakülas ja vaatasime ühte kaamerat. Reageerime inimese pöördumisele, kuigi eeldame, et antud murede puhul pöördutakse Andmekaiste Inspektsiooni poole. Valvekaameratega nt valla transpordimaad, sõiduteed või naabri aeda filmides ei saa me rääkida süüteost karistusõiguse mõistes. Tegemist ei ole väär- ega kuriteoga, seega soovime otse Andmekaitse Inspektsiooni pöörduda.
Kui politsei on sekkunud, siis praktikas oleme palunud kaamera maha võtta, ära suunata või panna katik, et ei filmiks ala, mida ei tohi vaatevälja jääda. Oleme lasknud ka teipe panna, et piirata vaatevälja. Samas teip tuleb välitingimustes maha.
Seega on vastatud ka küsimus, et kas tohib FBsse panna pilte noorukitest, koertest, mis on jäänud külatänaval mingi häiriva tegevusega pildile, siis vastus on, et neid pilte ei tohi avaldada ja postitada. Andmete avalikustamine mingi rikkumise tõendamiseks on õiguskaitseorganite teema. Salvestisele jäänud õigusrikkumine on nn delikaatsed andmed ja neid ei tohi avalikustada. Nooruk joob alkoholi, siis sellest tuleb teatada, mitte filmida.
Viieaia tee kaameratest. Mis alusel Viimsi vald salvestab? Mille ennetamiseks?
Maria: Viimsi Vallvalitsus võib avalikku ruumi valvekaameratega salvestada. Iga koha kohta, kuhu valvekaamera paigaldatakse on tehtud ohuhinnang. Kaameral on alati eesmärk, vajadus. Täpsemalt saab lugeda https://kaamerad.viimsivald.ee/
Viieaia teel on niinimetatud tee kaamera, mitte numbrituvastuskaamera. Eesmärk on tee seisundi kiire nägemine ja hindamine, kas näiteks on lund, kas on vaja teed puhastada.
Kaameras on konkreetselt ainult sõidutee näha. Miks politsei võiks videot vajada? Kui on juhtunud mõni sündmus, näiteks avaliku korra rikkumine, teadmata kadunud isiku otsimine, vargus ja on teave, et sündmus või osa sellest võis jääda kaamera vaatevälja, siis politsei saab KOVi paigaldatud kaamera salvestisi välja võtta. Salvestiste saamiseks peab olema alus. Niisama keegi salvestisi ei vaata. Peab olema konkreetne juhtum, millega seoses salvestise vajadus tekib.
Räägime Laiaküla turvalisusest
Maria: Laiakülas on politseijuhtumeid registreeritud vähe. Pigem räägime üksikutest juhtumitest. Enamus rikkumised on liiklusrikkumised ja vargused, sest Laiaküla territooriumile jääb Pärnamäe Keskuse Rimi, kus aegajalt vargusi avastatakse. Samas on Laiakülas registreeritud sel aastal ka mopeedi ja jalgratta vargus. Kõige rohkem on Laiakülas politseijuhtumeid registreeritud 2020. aastal kui oli Covid ja politsei kontrollis maski mitte kandmist – täna vaatame sellele naljaga tagasi, kuid siis oli see oluline. Lähisuhtevägivalla juhtumeid on samuti registreeritud nii nagu teistes Viimsi külades. Ühe pere puhul on registreeritud korduvaid kutseid. Üks ärevam väljakutse oli aastaid tagasi leitud surnud isikuga. Selgus, et tegemist oli enesetapuga.
Ohukohaks võiks hinnata kauplustest toimuvad vargused, sest vargad võivad liikuda ka külla sisse. Ahistamisest, et keegi kõnnib järgi, selliseid asju ei ole raporteeritud, või ei ole teada antud, küll aga Haabneemes on selliseid juhtumeid olnud.
Laiaküla on turvaline küla, et see jätkuks, lülitage sisse turvasignalisatsioon, rääkige naabritega, kui olete reisile minemas. Ise peab hoolt kandma. Kui kodust lahkute, siis kõik uksed ja aknad on lukku pandud. Pange kardinad ette, autosse ärge jätke asju, postkast tühjaks, et ei oleks aru saada, et olete reisil. Ja parim signalisatsioon on ka koer.
Pärnamäe Keskuse ümbrus on aktiivne koht, kus politsei on registreerinud nii varguse kui vandaalitsemise juhtumeid. Turvalise ruumiloome vaates võiks Lilleoru teelt küla poole olev sissesõit olla valvekaameraga kaetud. Samuti küla teised sissepääsud võiks olla kaetud kaameratega. See on ka sõnum organiseeritud kuritegevusele, et see küla on valve all, siit ei saa asju ära viia.
Räägime naabrite ellu sekkumisest. Millal on põhjendatud sekkuda kellegi teise eraellu?
Maria: Lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi - see on Eesti riigi seisukoht. Kui on karjumist kuulda, inimlikult saab aru, et on hädaohus karjumine, röökimine, asjad kukuvad, mütsud tekivad, siis tuleb helistada kohe 112. Seda väljakutset ei saa tühistada. Patrull tuleb ja kontrollib ja kui abi on vaja siis sekkutakse. Samuti on igaühe kohustus teavitada abivajavast lapsest kohalikku omavalitust.
Selle intervjuu jaoks kohtume piirkonnapolitseinikuga Viimsi raamatukogus. Tutvustage neid kohtumisi.
Maria: Need on tavapärased, elavas järjekorras kohtumised Viimsi elanikega. Räägime näiteks turvalisuse teemadel. Piirkonnapolitseinik on kontakt kogukonna ja jaoskonna vahel, tunneme piirkonda, riskiperesid, tänavaid, parke. Kohtumistega tuleme elanikule lähemale, et elanik saaks oma muresid jagada, küsimustele vastused. Kust piirkonnapolitseinik infot saab, saamegi kogukonna käest. Keegi näeb midagi, keegi kuuleb midagi ja jagab meiega. Eesmärk on üheskoos turvalisuse loomine.
Küla aktiivsed inimesed ei jõua oma igapäevatöö kõrvalt päris kõigega tegeleda. Mis on Teie ettepanek, kuidas saada külaelu veelgi turvalisemaks, paremaks.
Maria: Kasutage avatud ruumi meetodit – see on väga hea meetod kogukonna probleemkohtade väljatoomiseks ja lahenduste leidmiseks. Avatud ruumi meetodi puhul on hea see, et kohale tulevad õiged inimesed ja juhtuvad õiged asjad. Kõik saavad välja tuua oma teemasid või küsimusi. Kui teemade ja küsimuste väljatoomise voor on lõpetatud, siis tuleb kindel aeg, mille jooksul iga osaleja saab teda kõnetava teema juures arutada nii palju kui ta ise õigeks peab, osaleja võib igal hetkel jalutada järgmise teema juurde uue arutelu pidamiseks. Alati leidub inimesi, kes on valmis teema eest vastutust võtma ja asja korda tegema. Proovige kindlasti oma kogukonnaga. Lisainfot meetodi läbiviimiseks leiab internetist.
Mis soovite lõpetuseks öelda!
Maria: Turvaline kodu algab elanikust. Turvaline koduküla algab külaelanikest.
Kui on mure, võtke meiega e-maili teel ühendust, kui telefoni teel ei õnnestu. Lehel www.politsei.ee/et/avaldus-politseile saab esitada süüteoteate avalduse. Soovin kõigile rahulikke pühi!
Lisa kommentaar