Laiaküla meie tunne

Esimesel jaanuaril 2026 muutus MTÜ Laiaküla külaseltsi juhatuse koosseis. Ametisse astus Kaidi Krimm. Tutvusta palun ennast!

Elan oma perega Laiakülas aastast 2002. Kodu hakkasime siia ehitama tegelikult juba varem. Niipea, kui meie esimene poeg Georg sündis, kolisime sisse. Meie küla on rajatud endise Käära talu niitude peale ning sel ajal, kui meie oma majas elu alustasime, oli siin väga palju vaba maad, tühje krunte, valmis oli vaid Käära tee 9a maja ja Mustonenide kodu. Minu mäletamist mööda olid nemad vist esimesed, kes maja valmis said. Muud siin külas algusaastatel polnudki: heinamaa, valmis mõõdetud tühjad krundid, teede asemel oli kivikillustik, põdrad jalutasid ringi ja rästikuid oli palju. Rajasime oma kodu vahetult enne suurt kinnisvarabuumi ja olime vist ka esimene pere, kes majja sisse kolis ja siia elama jäi.

Mis Sulle küla algusaegadest meenub?

Tänased elanikud ehk ei teagi, aga oli aeg, kus kinnisvara arendaja oli kavalalt jätnud endale õiguse teid mitte välja arendada, teed olid kaetud kivikillistikuga, mis ei püsinud koos ja oli kohati raskesti läbitav. Arendaja andis teed üle külaelu arendamiseks loodud MTÜle. Jaak Raie juhtimisel jõuti Viimsi vallaga kokkuleppele, et vald katab teed küll kergliikluskattega, aga kuna teed kuulusid MTÜle, siis ei saanud ka vald erateesid lõplikult välja arendada ja asfalteerida.  Ja see polnud veel kõik. Isegi veepumbajaam asus eramaal ning maa omanik küsis teenuse eest tohutuid summasid. Üle päeva lülitas vee välja, nii, et majades elavad pered ei saanud tualetis käia, pesta ega vett juua. Hoidsime kanistritega vett igaks juhuks alati käepärast. Külamehed käisid ja võitlesid ebaõiglusega pikalt. Täna on see kõik õnneks möödanik. Suur tänu kuulub Jaak Raiele, kes selle absurdse olukorra läbi murdis, tänu tema pingutustele said teed ja veevärk üle antud Viimsi vallale.

Ajalugu üldiselt on väga huvitav, kuid oma kodu ajalugu on veelgi tähendusrikkam. Tegeleme järjepidevalt Laiaküla koduloo kogumise ja kirjapanemisega, et pakkuda pikaaegsetele elanikele meenutusi ning uutele tulijatele võimalust oma kodupaika paremini tundma õppida. Kui Sul on toredaid meenutusi või fotosid küla arenemisloost või tead midagi tähendusrikast vanemast ajaloost, siis võta minuga kindlasti ühendust ja jaga, mida tead. 

Millega tegeled igapäevaselt?

Olen läbi ja lõhki külalislahkuse ehk hotellimajanduse inimene – eriala omandasin õpingute käigus Norras ja Eestis. Pärast koole olin aga valdkonnast nii tüdinenud, et sattusin pikaks ajaks Eesti Televisiooni. Töötasin büroojuhina ja juhatuse esimehe assistendina ning pärast laste sündi programmijuhtide Ilmar Raagi ja Ainar Ruussaare assistendina. Sealt edasi kutsuti mind Tallinkisse, kuhu jäin peaaegu 15 aastaks: alguses püsikliendiprogrammi Club One’i ja kliendisuhete juhina ning hiljem Tallinki hotellide turundusjuhina. Täna töötan turundusjuhina Nordic Hotel Forumis, mille juht on Eesti hotellimajanduse üks rajaja ja eestvedaja, Feliks Mägus. Lisaks on mul juristi diplom ja teenusedisaineri mikrokraad.

Minu abikaasa Tarmo Krimm, kellega saime tuttavaks just telemajas (kuigi oleme mõlemad pärit Pärnust ja ka samast keskkoolist), teeb aastas korra Eesti Laulu režissööri tööd - see väljakutse on talle väga südamelähedane. Enamuse aastast reisib ta aga mööda maailma, tegutsedes suurte meelelahutus- ja spordisündmuste tseremooniate tehnikajuhina.

Sul on väga tihe graafik. Miks Sa panustad ka külaseltsi tegemistesse?

See on paljuski nii pragmaatiline kui ka missioonitundest. Ma tahan, et Laiaküla areneks ja meie elukeskkonna väärtus kasvaks. Kui ma ühel päeval peaksin siit lahkuma, siis soovin, et minu kodu turuväärtus oleks kõrge – see on pragmaatiline pool. Aga sisuliselt soovin käed külge panna seal, kus on minu tugevused: kommunikatsioon, turundus ja sündmuste korraldamine. Panustan sellega, mida oskan, saan juhtida infot ja korraldada asju nii, et Laiaküla elanikele oluline saaks tehtud ja märgatud.

On Sul hobisid ka?

Lapsed on suured ja vaba aega on, saan ise aega juhtida ja oma elu huvitavaks elada! Püüan hoida vormis nii füüsilise kui ka vaimse tervise. Käin trennis, jalutan palju oma koertega ning õpin fotograafiat ja tuletan meelde norra keelt. Nimetasin, et mulle meeldib ajalugu. Tihti tutvustan Tallinnat ja selle keskaegset ajalugu pealinna külastavatele kruiisituristidele ja teistele külalistele.

Mulle meeldib Laiakülas elada, sest siin on loodus nii kaunis - asume linna lähedal, poodi ja bussile saab jalgsi minna, olen isegi Tallinna südalinna jalgsi läinud. Jalgrattaga sõidan tihti kesklinna tööle. Suurem osa Viimsi metsaaladest on kaitse all ja siinses imelises looduses liikumiseks on võimalik kasutada mitmeid spordi, metsa- ja matkaradasid.

Aga suurim väärtus on aga inimesed, naabrid, sõbrad, kelle juurde saab kõrval majja või üle tee minna kasvõi toasussides ja dressides ja tead, et oled alati oodatud.

Mis on külaelus ees ootamas?

Külavanem Kristiina ja külaseltsi juhatus on aastaplaani just koostamas. Kutsun ka külaelanikke panustama ja kaasa lööma. Aga lähiplaanidest - loomulikult mälumäng! See on uus ja äge algatus! Peagi kuulutame välja ka toimumise kuupäeva ja mängujuhi, nagu ikka uudiskirjas.

Mis on Sinu soov külale?

Minu soov külanaabritele on lihtne: ärme palun oota, et asjad juhtuvad iseenesest. Iga väike naeratus ja tere naabrile või kaasalöömine külaüritusel on see, mis muudab Laiaküla päriselt koduks. Anna endast märku, kas ja kuidas saad aidata kaasa külaelu arengule.