Külavanema kandidaadi tutvustus
Sellel postitusel on 2 vastust
Algamas on Laiaküla külavanema valimised, mis toimuvad esmakordselt e-hääletusena.
Saame tuttavaks külavanema kandidaadi, Kristiina Käguga, kes räägib oma ligi 20-aastasest Laiakülas elamise kogemusest, saavutustest ja algava perioodi visioonist. Loe, millised on Kristiina tulevikuplaanid Laiaküla kogukonna tugevdamiseks ja kuidas tema näeb küla rolli vallajuhtimises.
Olen koolieast alates elanud Viimsis ja Laiakülla kolisin pärast tütre sündi, ligi 20a tagasi. Saarlasest mehega kasvatasime siin täisealiseks oma mõlemad lapsed.
Hindan Laiaküla logistilisi eeliseid käia kooli, trenni või tööle linna. Igapäevaselt tegelen kütuste hulgimüügiga, varem olen töötanud hariduses, panganduses ja tarkvaraarenduses. Portfellis on praegugi projekte tarkvara ettevõtetega.
Oma esimeses kõnes, mida oli vaja formaalsel külavanema valimise üldkoosolekul pidada, sai kogunenud seltskonna ees naljatledes öeldud, et „viime Laiaküla maailmakaardile!”. Järgnevate sündmuste kulgu poleks isegi osanud loota, et järgmiseks siit pööningult alguse saanud miljardiäri Bolt viis meid maailmakaardile, külas elavad kunstnikud, sportlased ja muusikud viisid meid maailmakaardile ... no ja tegelikult juba 1375 on Laiaküla olnud rootslaste poolt maailmakaardile märgitud ning see on nüüd ka Rannarahva muuseumiseinal kirjas. Jäänud on veel vaid maailma esimesed elektroonsed külavanema valimised! Teeme teiega koos ajalugu: tõmba hääletuseks riiklik valimisrakendus või tule kohapeale hääletama!
Kokkuhoidev külakogukond on julgeoleku tugitala ja sotsiaalne turvavõrk. Minu külaülene missioon on tuua külade esindajad formaalselt vallajuhtimise juurde, et normide ja raamide kehtestamise kõrval kõlaks vahetu tagasiside – koostöös saavutame harmoonilisema elukeskkonna. Kaasav juhtimine ja apoliitiline suhtekorraldus.
Vaatan: pigem Eesti maali- ja teatrikunsti. Mõningaid rahvusvahelisi spordivõistlusi: naabritüdrukuid kergejõustikus või laskesuusas. ERRi ja Netflixi. Merd ja metsa.
Kuulan: Viimane kodumaine vaimustus on ERSO Audiospa sari. Kindlasti olen kohal Sõru Jazzil ja harva puudun Saaremaa Ooperipäevadelt. Meeldivad ka ajatud DJd, eriti kui nooruspõlve palad on leidnud tee peavoolu võimendisse. Praegu, novembriõhtuti, ketrab vinüülimängija Kanguri ja Pissarenko hiljutine luuletajatega põimunud teos. Samuti kerib Koikson-Tärn-Möldri plastik, mis on ka küla mõttes olnud inspireeriv kuidas kultuurilugu fragmenteeritult elustada või uuendada “meil aiaäärne“ või „nagu merelaine“. Aga klappidest tuleb ka naabripoisi „Tants läbi elu“ või näiteks aiatöödel on neilt An-Marleniga abiks tehtud „umbne“.
Liigun: treeneriga või üksi. Padel, tennis ning siitkandist on Lasnamäe jõusaalidesse vaid mõned prisked minutid. Jalutan Laiaküla vahel, suusatan aeglaselt Otepääl või jooks-kõnnin kuskil Läänemere rannikul. Mõtlen sügisel ja kevadel Laiaküla spordiväljakul toimuvatest liikumistundidest.
Hindan Laiaküla logistilisi eeliseid käia kooli, trenni või tööle linna. Igapäevaselt tegelen kütuste hulgimüügiga, varem olen töötanud hariduses, panganduses ja tarkvaraarenduses. Portfellis on praegugi projekte tarkvara ettevõtetega.
Kanname Laiaküla maailmakaardile!
Sattusin külavanemaks, sest minu hea naaber Jaak Raie oma perega oli külavanemana väärikas eeskuju. Tema järel võttis külaühingu juhtimise üle Tiit Villig, kes mind omakorda esimeseks ametlikuks külvanemaks kutsus ja teie, külaelanikud, mind oma häältega ametisse määrasite. Roll tundus LAIAhaardeline: varasemad infrastruktuurilised väljakutsed said tehtud ja kogukonna (heakorra)tööd vallale üle antud ning loodud või värskendatud sai ka digitaalne külaseltsi infrastuktuur (sh kommunikatsioonitavad).
Oma esimeses kõnes, mida oli vaja formaalsel külavanema valimise üldkoosolekul pidada, sai kogunenud seltskonna ees naljatledes öeldud, et „viime Laiaküla maailmakaardile!”. Järgnevate sündmuste kulgu poleks isegi osanud loota, et järgmiseks siit pööningult alguse saanud miljardiäri Bolt viis meid maailmakaardile, külas elavad kunstnikud, sportlased ja muusikud viisid meid maailmakaardile ... no ja tegelikult juba 1375 on Laiaküla olnud rootslaste poolt maailmakaardile märgitud ning see on nüüd ka Rannarahva muuseumiseinal kirjas. Jäänud on veel vaid maailma esimesed elektroonsed külavanema valimised! Teeme teiega koos ajalugu: tõmba hääletuseks riiklik valimisrakendus või tule kohapeale hääletama!
Visioon
Järgmise perioodi väljakutseks on luua laiendatud meeskond, kelle te sügisel juba osaliselt ametisse nimetasite juhatuse liikmetena külaühingule. Meie infrastruktuuriline areng on valla poolt toetatud, digitaalne infrastruktuur on toimiv ja täienenud, aga jäänud on veel kogukonnana kokku kasvamine ja ühine kultuuriruum. Lisaks meie traditsioonilistele sündmustele (kevadtalgud ja sügisel Magusalaat) on meil nüüd aset leidmas ka tubased kokkukäimised, aga miks mitte ka ühine liikumiskultuur või kogukonna festivalimõõtu talgute järelpidu. Mainitud sisusündmuste arenguna ma rõõmustaksin kui argiste väljakutsete kõrval kasvaks neist välja ka uus külavanem, kes meie külamelu edasi viiks.Kokkuhoidev külakogukond on julgeoleku tugitala ja sotsiaalne turvavõrk. Minu külaülene missioon on tuua külade esindajad formaalselt vallajuhtimise juurde, et normide ja raamide kehtestamise kõrval kõlaks vahetu tagasiside – koostöös saavutame harmoonilisema elukeskkonna. Kaasav juhtimine ja apoliitiline suhtekorraldus.
Vaba ajal loen, liigun ja laisklen!
Loen: Mudlumist Ristikivini ja sekka välismaist vajalikku või kasulikku.Vaatan: pigem Eesti maali- ja teatrikunsti. Mõningaid rahvusvahelisi spordivõistlusi: naabritüdrukuid kergejõustikus või laskesuusas. ERRi ja Netflixi. Merd ja metsa.
Kuulan: Viimane kodumaine vaimustus on ERSO Audiospa sari. Kindlasti olen kohal Sõru Jazzil ja harva puudun Saaremaa Ooperipäevadelt. Meeldivad ka ajatud DJd, eriti kui nooruspõlve palad on leidnud tee peavoolu võimendisse. Praegu, novembriõhtuti, ketrab vinüülimängija Kanguri ja Pissarenko hiljutine luuletajatega põimunud teos. Samuti kerib Koikson-Tärn-Möldri plastik, mis on ka küla mõttes olnud inspireeriv kuidas kultuurilugu fragmenteeritult elustada või uuendada “meil aiaäärne“ või „nagu merelaine“. Aga klappidest tuleb ka naabripoisi „Tants läbi elu“ või näiteks aiatöödel on neilt An-Marleniga abiks tehtud „umbne“.
Liigun: treeneriga või üksi. Padel, tennis ning siitkandist on Lasnamäe jõusaalidesse vaid mõned prisked minutid. Jalutan Laiaküla vahel, suusatan aeglaselt Otepääl või jooks-kõnnin kuskil Läänemere rannikul. Mõtlen sügisel ja kevadel Laiaküla spordiväljakul toimuvatest liikumistundidest.
2 vastust
Lisa kommentaar