Laiaküla on esmamainitud 1375 aastal. Lähiajaloost on teada, et siin asusid mõned talud, sealhulgas 1930 Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu. Aastal 2000 asuti siia aga rajama küla nagu me seda kaasajal mõistame.
Laiaküla küla on Harjumaal üks kõige liigirikkamaid looduskeskkondi, milles domineerib männimets ja teda ümbritsevad lehtpuudega palistatud haljasalad, millede vahele on rajanud oma kodu üle 600 elaniku.
Küla kogukond, koostöös valla ja teiste toetajatega, on arendanud küla mõnusaks ja turvaliseks elukeskkonnaks. Külaseltsi eestvedamisel tõugatakse arengut, säilitatakse loodus- ja kultuuripärandit või peetakse lihtsalt talguid, pidu või paar.
Viimsi Teatajas ilmunud Laiaküla tutvustuslugu (M. Piirsalu, kevad 2021): Laiaküla- otsekui pisike oaaas Maardu ja Tallinna vahel.
Küla kogukond, koostöös valla ja teiste toetajatega, on arendanud küla mõnusaks ja turvaliseks elukeskkonnaks. Külaseltsi eestvedamisel tõugatakse arengut, säilitatakse loodus- ja kultuuripärandit või peetakse lihtsalt talguid, pidu või paar.
Viimsi Teatajas ilmunud Laiaküla tutvustuslugu (M. Piirsalu, kevad 2021): Laiaküla- otsekui pisike oaaas Maardu ja Tallinna vahel.
Asukoht
Laiaküla asub Tallinna piiri ääres, Teletornist Muuga poole sõites, peale Pärnamäe kalmistut ja ennem Muuga suvilarajooni. Vaata kaardilt. Siia sõidab Tallinna bussiliin number 34 A, aga ka Maardu ning Viimsi bussiliinid. Vaata bussigraafikut siit. Tänavad on varustatud valgustuse ja kergliiklusteedega, seega saab hõlpsasti ligi ka väiksemate liiklusvahenditega. Siinkohal on oluline mainida, et Bolt (Taxify) on asutatud Laiakülas, pööningul, seega oled teretulnud kasutama ka nende teenuseid.
Ajalugu
Laiaküla on 20. sajandi algul Iru tütarkülana tekkinud suur elamuala Viimsi valla lõunaosas. Küla territoorium jääb Iru linnust ümbritseva põlise asustuskeskuse alale, siin on vanu asustusjälgi, paikkonda läbib kaks iidset liiklusmagitstraali – Pärnamäe tee ja Narva maantee. Küla maadel saab alguse Käära, varem Naistenoja nime kandnud oja.
Laiaküla piirid on aja jooksul palju muutunud. Küla tekkis siis, kui kõrval asuvast Lepiku külast hakati andma välja uusi maatükke. 1920 koostatud nimekirja järgi asus Laiakülas vaid 3 peret – Hara, Pruali ja Madikse pere, 1930 aastate lõpul oli majapidamisi juba kaheksa, nende seast kuulsaim Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu. Küla ei olnud kompaktne ning selle üksikud osad eendusid kaugele – ehk on ta selle tõttu ka oma nime saanud.
Teise Maailmasõja ajal sai piirkond tugevalt kannatada. 1960. aastatel oli Laiaküla Iru poolses otsas ligi 100 ha suurune kompostmulla osakond, mida kutsuti Mullavabrikuks. See kuulus algul Tallinna Puukoolile ja hiljem Pirita Lillekasvatuse näidissovhoosile. Praegu jääb Laiaküla naabrusesse suur Tallinna linnale kuuluv Laiaküla asum, Pärnamäe kalmistu, Maardu linn ja Iru küla. 1997. aastast on Laiakülaga ühendatud ka Mäe-Käära ja Käära-Eeriku põlised talukohad.
Laiaküla piirid on aja jooksul palju muutunud. Küla tekkis siis, kui kõrval asuvast Lepiku külast hakati andma välja uusi maatükke. 1920 koostatud nimekirja järgi asus Laiakülas vaid 3 peret – Hara, Pruali ja Madikse pere, 1930 aastate lõpul oli majapidamisi juba kaheksa, nende seast kuulsaim Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu. Küla ei olnud kompaktne ning selle üksikud osad eendusid kaugele – ehk on ta selle tõttu ka oma nime saanud.
Teise Maailmasõja ajal sai piirkond tugevalt kannatada. 1960. aastatel oli Laiaküla Iru poolses otsas ligi 100 ha suurune kompostmulla osakond, mida kutsuti Mullavabrikuks. See kuulus algul Tallinna Puukoolile ja hiljem Pirita Lillekasvatuse näidissovhoosile. Praegu jääb Laiaküla naabrusesse suur Tallinna linnale kuuluv Laiaküla asum, Pärnamäe kalmistu, Maardu linn ja Iru küla. 1997. aastast on Laiakülaga ühendatud ka Mäe-Käära ja Käära-Eeriku põlised talukohad.
Laiaküla küla on elamupiirkond, mille tihedam asustatust on arendatud kolmes etapis, alates aastast 2000. Elamurajooni I etapis on ca 70 kinnistut ja II etapis ca 60 kinnistut ja III etapis ca 200 kinnistut, mille suurused on vahemikus 1000 - 2500 ruutmeetrit. Arvestades piirkonna maastiku eripära, kruntide kõrguste vahesid ja kõrghaljastust moodustub siin väga looduslik ning omapärane elukeskkond. Esimesed elamud valmisid 2002 aasta kevadeks ja suurem osa Altmetsa I rajooni majadest valmisid 2004 aastaks. Altmetsa II elurajoonis lõppes majade ehitus 2007 aastal ja III etapis müüdi enamus krunte 2008 aastaks. III etapi ehitustegevus areneb rahulikus tempos ja leidub vaid mõni tühi krunt, mis ootab ehituse algust või edasimüüki. IV etapiks võiks pidada aastat 2022, mil valmis (varem antud loa alusel) esimene korterelamu, mille raames avati külla täiendav sissesõit klindipealselt, avades liikluse külast läbisõidule.
Allikas: Altmetsa.ee koduleheküljelt, külarahva ülestähendused.
Külaseltsist
Esimene teadaolev mitteametlik külavanem oli Jaak Raie ja haljastushaldjas Riin Raie (aastani 2015), kellede eestvedamisel arendati välja esimesed omaalgatuslikud spordi- ja lasteväljakud. Samuti korraldati teede üleandmine vallale ja lahendati teised primaarsed infrastruktuuri küsimused prügiveost interneti levikuni. Raiesid toetasid juhatuse liikmed Villigud, Steinertid ja Mustonenid. Kujunesid külatraditsioonid, peeti paar meeleolukat pidu ja spordivõistlusi.
2008 käivitasid noored Magusalaada traditsiooni, mille jätkumise eest vastutasid mitmete perede lapsed: Raied, Mustonenid, Roose, Villigud ja Steinertid. 2015 toimus noortel sujuv põlvkonnavahetus ja magusalaada korralduse võttis üle Henri Valentin, Anna Lehtmets, Richard Marcus Arge, Maribel Arge ja Kristo Pae. Alates 2021 korraldavad Magusalaata perekond Pautside lapsed, Silver ja Oliver Pällo.
Kuni esimese ametliku külavanema valimiseni täitis külavanema ülesandeid Tiit Villig, hoides aktiivselt üleval küla talgute ja jõulukuuse traditsiooni. Tiidu paremaks käeks oli haljastushaldjas Reet Villig, kes aastaid varemgi meie heakorra eest hoolitsenud. Siinkohal tänusõnad Altmetsa.ee veebilehe esimesele loojale Martin Villigule.
2018 valiti esimene ametlik külavanem, Kristiina Kägu, kelle eestvedamisel koostatakse küla arengukava ja jätkatakse tradistiooniliste üritustega. Nimekasutuses mindi üle Viimsi vallaga ühtsetele alustele: MTÜ Laiaküla külaselts ja vormistati ümber dokumenatsioon ja kodulehekülg. Spordirajatiste arengu eest asus vastutama külaühingu juhatuse liige Margus Klementsov ning haldusküsimusi (sh raamatupidamist) ja haljastustalguid korraldab Tiit Villig.
2008 käivitasid noored Magusalaada traditsiooni, mille jätkumise eest vastutasid mitmete perede lapsed: Raied, Mustonenid, Roose, Villigud ja Steinertid. 2015 toimus noortel sujuv põlvkonnavahetus ja magusalaada korralduse võttis üle Henri Valentin, Anna Lehtmets, Richard Marcus Arge, Maribel Arge ja Kristo Pae. Alates 2021 korraldavad Magusalaata perekond Pautside lapsed, Silver ja Oliver Pällo.
Kuni esimese ametliku külavanema valimiseni täitis külavanema ülesandeid Tiit Villig, hoides aktiivselt üleval küla talgute ja jõulukuuse traditsiooni. Tiidu paremaks käeks oli haljastushaldjas Reet Villig, kes aastaid varemgi meie heakorra eest hoolitsenud. Siinkohal tänusõnad Altmetsa.ee veebilehe esimesele loojale Martin Villigule.
2018 valiti esimene ametlik külavanem, Kristiina Kägu, kelle eestvedamisel koostatakse küla arengukava ja jätkatakse tradistiooniliste üritustega. Nimekasutuses mindi üle Viimsi vallaga ühtsetele alustele: MTÜ Laiaküla külaselts ja vormistati ümber dokumenatsioon ja kodulehekülg. Spordirajatiste arengu eest asus vastutama külaühingu juhatuse liige Margus Klementsov ning haldusküsimusi (sh raamatupidamist) ja haljastustalguid korraldab Tiit Villig.